Köögiviljad ja maitsetaimed

Vali üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim (ei pea lähtuma nimekirjast) ning koosta nende kohta ülevaatlik ja taime iseloomustav materjal. Materjal peab sisaldama taime välimuse ja kasvukoha kirjeldust, keemilist koostist (nt C-vitamiini sisaldus jne), kasvatamise võimalusi (nt ettekasvatamine, otsekülv). Lisada võib tuua infot rahvameditsiinis ja taimekaitses kasutamise kohta (nt taim on põletikku alandava toimega, leotisega saab tõrjuda lehetäisid vms). Kindlasti lisa teksti juurde pilt taimest. Kindlasti ära unusta kasutatud materjalide loetelu lisamast.

Sibul, Allium cepa  

Miks ma valisin sibula? 

Sellepärast, et mul endal probleeme sibula kahjuritega ning muidu ei tule meelde, et uurida netist ja otsida lahendusi. Sain palju abi ning loodan, et ka teistel on abi minu kogutud materjalist. Samuti on sibul meie toidulaual väga tähtsal kohal. Loomulikult oli hea teada tema võimust ja raviomadustest, millest varem polnud aimugi. Näiteks on väide, et lahtilõigatud sibul külmkapis või topsis suletuna, kaotab oma vägivõime ning muutub mürgiseks. Väga huvitav fakt, mida varem ei teadnud.

Minu jaoks oli uurimustöö kirjutamine väga huvitav ja infoküllane :)

1. Taime välimus, ülevaatlik, iseloomustav materjal. 

 

Sibul kuulub liilialiste (Liliaceae) sugukonda ja lauguliste (Alliaceae) perekonda.

Harilik sibul ehk söögisibul kasvab 30...80cm kõrguseks ja on kaheaastane köögiviljataim, samas kasvatatakse ka 2..3 aastase taimena ning väga harva 1 aastasena. 

Juurestik on ilma peajuureta, niitjate pindmiste juurtega, mis asuvad 5...30cm sügavusel. Vars ehk sibulakand on lühike ning koos lihavsoomustega moodustavad sibula. Valminud sibulat katavad kuivsoomused. Hariliku sibula lehed on torujad.

Sibula haigustekitajatest on olulisemad ebajahukaste ja hahkhallitus.

 

Sibula-ebajahukaste nakatab taimi juulis, mille tagajärjeks on taime hävimine.

Hahkhallitust tavaliselt ei märka. Säilitamisel sibula kaelaosa pehmeneb ning hiljem mädaneb kogu sibul. 

Haiguste ennetamiseks kasutada tervet istutusmaterjali ja koristada saak õigeaegselt ning kuiva ilmaga. Säilitada sibulaid kuivas ning jahedas. 

Sibula kahjuritest on levinumad sibulakärbes ja sibulakoi.

Sibulakärbes alustab lendlust võilillede massilise õitsemise ajal. Muneb sibulataimede lähedusse mullapinnale. Munadest kooruvad vaglad tungivad sibulasoomuste vahele ning lõpuks taim kärbub. Nakatunud taimed tuleks koheselt hävitada. Sibulakärbes hoiab eemale, kui sibulate vahele raputada soola, võib kasta ka kõrvenõgeseleotisega (1kg nõgeseid/10L). Vältida kastmisel leotise sattumist pealsetele.

Sibulakoi tegutseb varjatult torujate lehtede sisemuses. Kahjustus avaldub lehtede välispinnal heledate kitsaste viirgudena, süvenedes laienevad piklikeks laikudeks. Lõhkilõikamisel on näha mõne millimeetri pikkused kollakasvalged ussikesed. Röövikute kahjustus kestab umbes 2 nädalat, siis nukkuvad röövikud valkjas võrgendis sibulapealsete või lahedal asuval umbrohtudel.

Liblikad ilmuvad nukkudest juulis ning nende röövikud talvituvad täissöödult nukuna mullas või taimejäätmete all. Mais kooruvad väikesed koiliblikad, kes munevad juuni algul õhtuti munad ühekaupa sibulapealsete alumisele osale või juurekaelale. Röövikud kooruvad 5...7 päevaga ja tungivad lehekoesse. Sibulakoi paljunemiseks on soodne kuiv ja soe suvi. Tuultele varatud kasvukohas teevad kahjurid palju pahandust. Kahjurikäikudega lehetipud lõigata ja hävitada.

Kahjurite ärahoidmiseks kasvatada sibulaid tuultele avatud kasvukohas ning perioodiliselt kobestada taime ümber mulda. Soovitatav on kasvatada ka sibulaid porgandiga kõrvuti kuna porgand tõrjub sibula vaenlasi ja vastupidi. Haiguste ja kahjurite tõkestamiseks ei ole soovitatav sibulat samal kasvukohal kasvatada 4...5 aastat.

Sibulapealseid võib ka pritsida kahjurite munemise ajal iga 5...6päeva järel NeemAzal TS-iga (40...50ml/10L), tõrjevahend Nekoga, koirohu-, paiselehe- või võililleleotisega. Võib kasta korduvalt ka põldositeega. Nende tõrjevedelikule lisada Contact (25ml/10L) või RS (20...30g/10L).

2. Kasvukoha kirjeldus

Mulla suhtes on sibul nõudlik. Hästi kasvab valgus- ja õhurikkas kohas, keskmise viljakusega mullal, rasked mullad ei sobi. Põua ja liigniiskuse suhtes on ta tundlik.Sibulad pannakse maha varakult. Jahedas moodustub tugev juurestik ja ilmade soojenemisel hakkavad pealsed kiiresti kasvama. Õievarred tuleks kõrvaldada kohe, kuna need vähendavad saaki.

Sibulamaa soovitatakse ettevalmistada juba sügisel, andes lubiväetist, talvel kanda maale tuhka ja kevadel komposti (20...30t/ha). Puutuhk vähendab mulla happesust. Samas peaks maa olema hästi haritud ja umbrohuvaba. Sibula ühtlaseks tärkamiseks tuleb maapind tasaseks harida.

Orgaaniline väetis pole sibulale hea kuna pikendab kasvuperioodi ning suurendab sibulakärbse kahjustuse ohtu.

3. Keemiline koostis ja rahvameditsiin

Sordid jagunevad ühe- ja paljupungalisteks, keemilise koostise järgi jagunevad kibedateks, poolkibedateks ja magusateks. Kibedaid paljupungalisi sorte kasvatatakse peamiselt parasvöötmes, aga magusaid ühepungalisi lõunapool.

Sibul sisaldab eeterlikke õlisi, flavonoide, prostaglandiine, fütontsiide, saponiini, õun- ja sidrunhapet ning suhkruid, C-, B1- ja B2 vitamiini, beetakarotiini. 

Sibulal on antibiootiline ning baktereid hävitav toime. Tema alkoholleotis alandab vererõhku, ravitakse ateroskleroosi (veresoonkonna haigus), mille korral veresoone seinad muutuvad rabedaks. Sibul ergutab seedimist ja vee eritumist organismist. Sibulaga on ravitud ka neerukive, kõrgvererõhutõbe, naistehaigusi, abi saab ka gripiviiruse korral, vähendab veresuhkrutaset ja trombi tekkimise riski. Välispidiselt ravitakse kõõma ning peanahka. Nohu korral tilgutada sibulamahla ninna.

4. Kasvatamise võimalused

Sibulat kasvatatakse seemnest, istikust, tipp- ja valiksibulatest. 

Tippsibulad korjatakse augustis ja kuivatatakse kohe. Pärast kuivamist lõigatakse pealsed ära. Suuremaid tippsibulaid tarvitatakse kohe, aga väikesed läbimõõduga 1..2,2 cm säilitatakse ületalve ning kevadel pannakse mulda. Teisel aastal kasvatatakse neist tarbesibulad. 

Istikutest kasvatakse tavaliselt poolkibedaid ja magusaid vähe pungalisi sorte.

Sibulaseemnest külvatakse talisibul. Külvatakse otse avamaale. Väga tähtis on siis ilmastik ja sademed. 

Sobivaim aeg sibula mahapanekuks on mai I pool, kui suuremad öökülmad on möödas. Sibul istutatakse olenevalt suurusest 3...5 cm sügavusele ja kaetakse 1...1,5cm mullakihiga. Tavaliselt istutatakse nad ridadesse 50 cm vahega, 15...20 taime jooksval meetril. Istutustiheduse valikuga on võimalik reguleerida koristatava sibula läbimõõtu- tihedama istutuse korral saadakse väiksemad sibulad ja vastupidi.

Täiendus Mare kommentaarile :) Aitäh sulle :)

Rahvameditsiin ja iseloomustavat materjali juurde:

Mugulsibulaga ravitakse paiseid, ville, koeranaelu (mädane vistrik, mille ümbrus on põletikune ja valutab. Lõhkedes ajavad välja verist mäda. Võibolla kas ühekordne või siis üks paraneb ära ja tekib asemele uus.) ning teisi naha põletikke, mädanevaid haavu. Eelnevalt sibulad ahjus küpsetatakse ning siis pannakse valutavale kohale. Samuti kasutatakse küpsetatud ning ka toorest mugulsibulat süües köha, kurguhaiguste, kõhuhaiguste, kõrvahaiguse, peavalu, külmetuse ning nohu korral. 
Sibulas on leitud ka desinfitseeriva mõjuga eeterlikke õlisi ehk fütontsiide, mis lisaks pisarate tekkimisele on äärmiselt tugeva antibakteriaalse toimega. 
Sibulas on ka bioaktiivsed ühendid, mis toimuvad antioksüdantidena, aidates ennetada vähkkasvajaid, tugevdades immuunsussüsteemi ning tasakaalustades veres kolesteroolisisaldust. Mugulsibulas olevad flavonoidid toetavad maksa funktsiooni organismis puhastajate ning valvuritena. Lisaks sisaldab sibul ka rohkesti kiudaineid, mis soodustavad seedimist ja toetavad antioksüdantide positiivset toimet.

Väga huvitav fakt- kuumtöötlemisel ja ületalve hoidmisel, säilivad mugulsibula flavonoidide toime.
Sibul on oma kasulikkust igatipidi teadlaste poolt tõestatud!

 Rohelises sibulas on kõige rohkem vett- 92%, ülejäänud on süsivesikud ja valgud. Rohkesti leidub ka kaaliumit, sellele järgnevad kaltsium ja raud. Üldiselt tuntud jutt, et sibula pealsed sisaldavad palju C-vitamiini, ei vasta tõele. C-vitamiini kogus on kõigest 30...50mg 100g kohta. 
Rohelisele sibulale annavad erilise tugeva lõhna eeterlikud õlid, mis ergutavad seedenäärmete talitust ja seedenõrede eritumist.
Töötlemata rohelist sibulat kasutatakse ka mädaste põletike raviks (isiklikult olen kasutanud rohelise sibula mahla, mis eelnevalt pealsetest pressitud). Sage sibula söömine turgutab suuööne kaitsesüsteeme.
Rohke rohelise sibula söömine aga on vastunäidustatud ögedate neeru-, maksa-, sapipõie- ja maohaiguste korral.

http://naine24.postimees.ee/2091338/miks-suua-sibulat
http://herba.folklore.ee/?menu=haiguse&hid=45
http://www.santamaria.ee/uudised/toidumaailmast/aid-3104/ROHELINE-SIBUL-%E2%80%93-meie-s%C3%B5ber-aias-

Harilik pune, Origanum vulgare

  Miks valisin hariliku pune?

Suureks põhjuseks on muidugi see, et pune kasvab mu oma püsikupeenras ja meelitab ligi mesilasi ning peletab usse (rästikud, nastikud) ning sipelgaid. Info, et punel selline võime, on saadud meie külas vanalt naiselt, kes tegeleb taimedega ja ravib inimesi oma teadmistega. 

Olen isegi proovinud punega ravida haigusi ning on abi olnud. Kuigi infot hariliku pune kohta netist palju ei leia, on ta suure kuulsusega kulinaarias ning meditsiinis.

1. Taime välimus, ülevaatlik, iseloomustav materjal. 

Harilik pune on huulõieliste sugukonda pune perekonda kuuluv mitmeaastane maitsetaim.

On meeldiva vürtsika lõhnaga, mida meil tuntakse vorstirohu nime all. Maailmas tuntakse oregano nime all. 

Taime kõrgus on 30...70 cm. Varred harunevad ülaosas ja on punakad ning tihedalt lehistunud. Lehed rootsulised, piklikmunajad kuni 1cm pikkused. Väikesed õied on valkjad, lillakad kuni purpursed ja asuvad tihedates õisikutes võrsetippudes. Õitseb juulis-augustis. Viljaks on pähklike, mis valmivad augustist oktoobrini. Kui õit näppude vahel mudida, siis meenutab veidi tüümiani lõhna. Juur on harilikul punel roomav ja harunev. 

Säilitamiseks lõigatakse ära kuni 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5...7 cm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatada hästi tuulutavas ruumis või varikatuse all, taimi aegajalt pöörates. Seejärel hõõrutakse lehed ja õied varte küljest lahti ning säilitatakse suletud klaasnõus kuni 3 aastat.

Pune on väga hea meetaim ning paljude mesinike soovitud taim. Taime kasutatakse palju kulinaarias- pitsade, liharoogade, verivorsti maitsestamisel.

2. Kasvukoha kirjeldus

 Harilik pune eelistab päikesepaistelist ja kuiva ning lubjarikast kasvupinnast. Ühes kohas kasvab kuni 10 aastat. Üldiselt kasvatatakse ilutaimena püsilillepeenras, aga kasvatatakse ka maitsetaimena ürdipeenras. 

Eestis on pune looduslik liik. Kasvab kuivades metsades, võsastikes, niitudel, teeservades ning loopealsetel. 

3. Keemiline koostis ja rahvameditsiin

Pune ürt sisaldab eeterlikke õlisi, orgaanilisi happeid, flavonoide (on tuntud ka kui P-vitamiin), C-vitamiini (lehtedes isegi 565mg 100g kohta). Pune eeterlik õli sisaldab tümooli (nakkusvastaste omadustega). Sisaldab ka märkimisväärsel hulgal vitamiine. 

Ravi puhul kasutatakse lehistunud õitsvat ürti (umbes 10 cm kõrgusest ladvast). Rahvameditsiinis kasutatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina, külmetushaiguste puhul või antibakteriaalse abivahendina.

Soodustab seedimist, leevendab spasme, põletikuvastane, leevendab sapipõiepõletikku ja maksavaevusi, reumaatilisi valusi ja liigesepõletikku. Kasutatakse ka mädaste nahahaiguste raviks ja ka haavade kinnikasvamise kiirendamiseks. Vanasti sai kasutada isegi hambavalu korral.

Välispidiselt saab punega abi varbavahede haudumise, käsnade ja ohatise raviks.

Rasedatele pole soovitatav puneteed suurtes kogustes juua kuna võib põhjustada raseduse katkemist.

4. Kasvatamise võimalused

Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. 

Seemned külvatakse varakevadel päikselisse, hästi sooja kohta 1...1,5 cm sügavusele. Peale külvi kaetakse peenar kerge turbaga. Ettekülvi võib teha juba märtsis ning välja istutatakse mais peale suuri öökülmi.

 Kasutatud materjalid

http://www.terviseleht.ee/200045/45_lauk.php

http://et.wikipedia.org/wiki/Sibul

http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/sibul#.VOYutC43Kcs

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sibul1

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/soodikud-sibulate-sees?id=65524924

http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Trykised/mahe_koogiviljakasvatus.pdf

http://pluss.virumaateataja.ee/458016/tarbija-kuidas-seljatada-aiakahjurid?

http://www.biofa-profi.de/en/472/neemazal-ts.html

http://www.agriemporio.com/prodotti-specifici/48-20-04-005-neemazal-t-s-contro-afidi.html

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=834&cid=1843&cgid=

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/miks-sibulad-madanevad?id=70580559

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_pune

http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12239

http://www.terviseleht.ee/200807/07_loodusravi.php

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pune2.htm

http://www.toitumine.ee/futotoitained/#flavonoidid

https://apteek.apotheka.ee/product/9113/pune-urt-origani-herba-20g

http://retseptid.hobid.ee/oregano-e-harilik-pune/

http://www.shutterstock.com/pic-96854923/stock-photo-oregano-seeds-isolated-on-white.html?src=&ws=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Pune_%28perekond%29