Dekoratiivsed kõrrelised

1. Paranda ja täienda järgnev tekst. (Lae tekst endale arvutisse alla ning parandatud versioon lae oma blogisse üles. Parandatud teksti võib ka otse blogisse panna. Teksti allalaadimiseks pead olema aianduskooli kontole sisse loginud. Vali “Redigeeri dokumenti Wordis”, misjärel avaneb dialoogiaken, kus tuleb aianduskooli konto parool sisestada. Seejärel laetakse dokument alla ning avatakse automaatselt Wordis. Dokumendi allalaadimine võtab veidi aega.)

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised (nt. piiphein) , lõikeheinalised (nt. tarn), hundinuialised (nt- hundinui). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikselist kasvukohta. Pool-, täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogu ääres. Sellised on näiteks hundinui, päideroog, kaisla.

Kõrrelised on mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmevahedes õõnes, tarnadel vars enamasti kolmekandiline, õõneta. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi ning võsundilisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks liiv-vareskaer, amuuri siidpööris, päideroog, suur parthein, jne. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on väikesed ja enamasti silmapaistmatud.

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk.

Liiv-vareskaer  Leymus arenarius

http://www.looduskalender.ee/node/13889

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris.  

Harilik kastehein Agrostis capillaris

http://www.looduskalender.ee/node/4146

Kõrrelisi kasutatakse aias kiviktaimlas, püsilillepeenardes, lilleanumates, veekogude ääres ja ka murus dekoratiivsete elementidena. Nad on armastatud taimed, sest vähenõudlikud ja kerge hooldada: üldjuhul mulla suhtes leplikud, taluvad põuda ja väga dekoratiivsed.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks Kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius subsp. Bulbosum) `Variegatum´ ja Varvastarn (Carex ornithopoda) ´Variegata´.

Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Selline paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta hoopis jagamine.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 1-3 tervet võsu või kasvupunga. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Kaevata sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutataks sügavamale kui ta enne kasvas.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks harilik pilliroog (Phragmites australis ) ja luhttarn (Carex elata)), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohi ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid (tarna liikide (nt paruktarn)) vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba, itaalia kukeleib ja kanaari paelrohi. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis otse kasvukohale, avamaale. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline.

 Itaalia kukeleib Setaria italica

http://www.hkhk.edu.ee/vanker/riis/hirss.html

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline.

 Jõhv stepirohi Stipa tenuissima

http://maajametsjataevas.blogspot.com/2013/05/pikk-peenar.html

2. Vali endale 2 sümpaatset kõrrelist (üks üheaastane ja teine mitmeaastane) ning koosta nende  kohta plakat. Plakat peaks sisaldama valitud taimest vähemalt ühte pilti, taime eesti ja ladinakeelset nime, ka sordi nime (kui on tegemist sordiga), taime mõõtmeid ja nõudeid kasvukohale. Lisada võib huvitavaid fakte ning haljastuses kasutamise võimalusi. Plakati võib koostada PowerPointis, Wordis või mõnes vastavas veebikeskkonnas (nt Canva, kasutusjuhend vms). Töö salvesta pildifailina või pdf-ina.

 

Kasutatud kirjandus

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%B5rrelised_heintaimed

http://morfoloogia.weebly.com/otildeisik.html

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2397

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=382&cid=1793&cgid= 

pilt: http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=1793&catb=1

http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=9613

http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/216