Lillede klassifikatsioon

 

Ülesanne nr 1 

 Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

  

Erinevus seisneb:

• seemned, risoomid, juur, sibul(mugul)
• külviaeg
• õitsemis periood
• eluea pikkus

• Üheaastased lilled ehk suvelilled on taimed, mis ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, viljuvad ja kasvatavad seemned. Õitsevad ja viljuvad oma eluea vältel ainult üks kord.

Madal mätashari Celosia argentea cristata

Õitsevad juunist-juulist esimese öökülmani.
Sobib ka kuivatamiseks.                                                        

Harilik ämbliklill Cleome hasslerana

 Õitseb juulist esimeste öökülmadeni.
Sobib ka kuivatamiseks.

• Kaheaastased lilled on taimed, mis esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed ning teisel aastal õitsevad ja viljuvad.

 

 Aed-lõosilm Myosotis sylvatica

Lühiealine püsik kuni kaheaastane taim.
Õitseb maist juulini. 
                                            

Võõrasema `Fama Red´ Viola x wittrockiana

Kasvatatakse kaheaastasena, sest siis on taim kõige tugevam ja õierikkam.
Külvatakse peenrasse juunis või juuli algul, siis õitsevad järgmise aasta maist augustini.

•  Mitmeaastased lilled ehk püsililled on taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat.

  
Kähar hosta Hosta crispula

Õitseb juulis-augustis.
Kasvab aeglaselt, kuid aja jooksul moodustab väga laia ja tiheda puhmiku.
Pinnakattetaim
                                             





 Siberi võhumõõk Iris sibirica 'Blue King'

 Kodumaine.
Õitseb juunis-juulis.

• Fotode päritolu:

http://www.aiasober.ee/tooted/kollektsiooniaed/697
http://www.rohelineaed.ee/public/files/Hosta%20crispula.jpg
http://pilt.delfi.ee/picture/6416417/
http://www.aiasober.ee/tooted/kollektsiooniaed/796
http://www.kanepiaiand.ee/tooted-ja-teenused/suvelilled/ambliklill/
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=568&cid=856&cgid=0

Ülesanne nr 2

 Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada? Too näiteid.

 Igal taimel on omad nõudmised nii valguse, viljaka mulla kui niiskuse suhtes. Kui me ignoreerime neid, siis taim ei hakka kasvama ning sureb kuna ta ei suuda ebasoodsates tingimustes kasvatada juurt ning ei saa mullast vajalikke toitaineid ja vett.
Nt, kui me istutame valgusnõudliku lille (inglitrompet-Brugmansia) varjulisse paika, siis ta venib pikaks ja temas pole ilu, mida ta tegelikult meile pakkuda suudab ning ei pruugi õitseda.
Kui me istutame varjus eelistatava lille (varjukivirik – Saxifraga umbrosa) päikese kätte, siis ta üldjuhul hääbub kuna keskpäevane päike on tema jaoks liiga intensiivne.
Kui me kuivalembelise lille (biebersteini kadakkaer-Cerastium biebersteinii) istutame liigniiskesse mulda, siis hakkab kimbutama juuremädanik ning lill hukkub.
Kui me soovime saada lillelt seda, mida tal on pakkuda-õied, üldse dekoratiivsust, siis ikka peaks arvestama kasvukoha nõuetega.

Fotode päritolu:
http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=170&catb=1 Saxifraga umbrosa
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=265 Brugmansia
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11428 Cerastium biebersteinii


Ülesanne nr 3

Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel

	Roosõielised	Maavitsalised	Korvõielised
Ladina k.	Rosaceae	Solanaceae	Asteraceae
Vars	Puitunud , püstine, roomav	Püstine, kolme- või neljatahuline lühikarvadega kaetud, harva puitunud	Püstine, kaetud karvakestega,
Leht	Vahelduvad liitlehed, lehe alusel esinevad abilehed	Paaritusulgjad liitlehed	Terved või lõhestunud
Õied	Viietised harva neljatised. Õied üksikult või koos- õisikutena	Lehterja, ratasja, tähtja kujuga	Liitõisik, väikesed, putkjad, lehterjad või keeljad
Vili	Viljatüüpidena esineb kukrut, pähklikest, luuvilja, õunvilja	Mari, milles on palju seemneid, roheline vili on mürgine, kupar
Seemned/ paljunemine	Koondunud vilja keskel olevas seemnekambris	mugul (paljunemine)	Valmis seemned levivad sageli tuulte abil ja ka inimeste või looma külge jäädes kukuvad hiljem maha
Üldist	Puittaimed, püsikud, rohttaimed, puuviljad, marjataimed, ravimtaimed	Ühe- või mitmeaastased taimed, poolpõõsad, toidutaimed,	Rohttaimed, põõsad, puittaimed, ronitaimed
Näited	Harilik kortsleht Alchemilla vulgaris, harilik angervaks Filipendula ulmaria, pirnipuu Pyrus	Ogaõun Datura, must belladonna Atropa bella-donna, harilik tomat Solanum lycepersicon	Raudrohi Achillea millefolium , harilik võilill Taraxacum officinale, salat Lactuca

• Kasutatud materjal

 http://entsyklopeedia.ee/Faksiimile#ENEKE%203.%20k%C3%B6ide.%20Mol%E2%80%93Suurj%20%281984%29_255
http://et.wikipedia.org/wiki/Roos%C3%B5ielised
https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2397
http://morfoloogia.weebly.com/tunnused.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Korv%C3%B5ielised
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/maavitsalised1
http://et.wikipedia.org/wiki/Roos%C3%B5ielised
 http://entsyklopeedia.ee/Faksiimile#ENE%204.%20k%C3%B6ide.%20Kirv-Maao%20%281972%29_157
http://viljandiallikad.wordpress.com/taimed/
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81
Mari Laane "Iluaianduse käsiraamat"  Varrak 2012
 http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Liina/%C3%95ppekavakeskus/LILLEKASVATUS%20T%C3%95K.pdf
http://morfoloogia.weebly.com/
http://ak.rapina.ee/katrinu/kasvun6uded/